Eesti   Inglise   Vene
Kaisa Haldus OÜ
E-post: info@kalesi.ee

Liitu uudiskirjaga

Captcha Image

Akende soojusisolatsioon
Üheraamilised SAKSA aknad vs kaheraamilised SOOME aknad

Kaheraamilised „SOOME aknad”

Kahjuks kohtame sagedasti näiteid, kus võrreldakse erinevat tüüpi aknatooteid, millel on lisaks ka väga erinevad omadused ja kvaliteet.

Ei ole õiglane võrrelda kehvast puitmaterjalist, kehvasti paigaldatud tihenditega, külma klaaspaketiga või muude kvaliteedipuuustega „saksa akent” hea kvaliteediga toodetud „soome aknaga” ning vastupidi.

Võrreldavad on aknad juhul, kui nad on sarnaste tehniliste omaduste ja kvaliteediga. Ka klaaspakettide soojusjuhtivus ning muud olulised näitajad peavad võrdväärsed olema.

 

Eestis toodetavad kaheraamilised „soome tüüpi” standardaknad (avatavad) on üldjuhul soojusjuhtivusega U-1,3-1,6 W/m²K. Kui reklaamitakse paremat soojusjuhtivust, tuleks kindlasti müüjalt küsida tõestuseks Euroopa liidus kehtivaid EN10077 arvutusi või katsetesti tulemusi tõestavat sertifikaati.

Selline soojusjuhtivuse näitaja ei ole eriti kõrgest klassist. Vaatamata laiale lengile on kaheraamilise akna standardne sisemine raam vaid ca 42-45mm paksusega. Sellesse paigaldatakse vaid kuni 20-22mm paksune klaaspakett, millel on 3-4mm paksuste klaaside korral õhu- või argooniga täidetud klaasivahe maksimaalselt 12-14mm. Sellise klaaspaketi soojusjuhtivus õhuga on U-1,5-1,6 W/m²K. ja argooniga U-1,2-1,3 W/m²K.

 

Klaaspaketis on määravaks soojapidavuse tagamisel just klaaside vaheline ruum, mis isoleerib sisemist ja välimist klaasi. Mida suurem vahe seda väiksem soojusjuhtivus e parem soojapidavus. Kuid ka üle 20mm ei ole hea, sest siis suureneb klaasidevahelisest konvektsioonist tingitud iseeneselik jahutamine.

Kolmekordse klaaspaketi korral jääks „soome akende” klaaside vahe vaid 6mm. Sellisel juhul on kolmekordse klaaspaketi soojusjuhtivus kehvem, kui kahekordsel klaaspaketil millel on 15-18mm klaaside vaheline ruum.

Standardsete kaheraamiliste „soome akende” välimises raamis on ühekordne klaas. Talvel välimise klaasi sisepinnale kondensaadi tekkimise ning jäätumise vältimiseks peab olema tagatud akna sisemise ja välimise raami vaheline ventilatsioon. Selleks lõigatakse välimise raami tihendid vertikaalses osas kahelt poolt 3-5cm ulatuses ära. Nii juhitakse ära võimalik tekkiv kondensaat ja muu niiskus ning ühtlasi tuulutatakse ka raamide vahet.

Kokkuvõtteks, kuna kaheraamilise akna välimine raam vajab ventileerimist ning on ebatihe, siis ei saa see juba oma olemuselt olla eriti hea soojus- ega müraisolatsiooniga aken. Sellise aknalahenduse korral peab sooja ning müra vaid kahekordse klaaspaketiga sisemine aknaraam. Lai leng iseenesest ei ole eelis, kui nõrgim lüli on 42-45mm suhteliselt õhuke siseraam, milles vaid kahekordne klaaspakett.

 

„Soome tüüpi aknaid” on võimalik toota ka korraliku sooja ja mürapidavusega, kuid siis on nad ka oluliselt kallimad. Sel puhul peavad ka aknaraamid olema paksemad ning sisaldama kolmekordset klaaspaketti, milles omakorda asetseb kaks selektiivklaasi ning min. 15mm klaasivahed on täidetud argooniga. Soojusjuhtivus peaks olema vähemalt U-on 0,6 W/m²K.

Sellise akna välimises raamis olev soojem klaaspakett võiks anda kogu akna vähese soojusjuhtivuse paranemise, kuigi ventilatsiooni raamide vahel ära jätta siiski ei saa. Liigselt hermeetilistel kaheraamilistel akendel hakkaks mõne aja möödudes kooruma raamide vaheline värvkate tingituna niiskuse diffusioonist läbi puidu ning värvkatte.

 

Rääkides palju kõneainet pakkunud klaaside kondensaadist akende sisepinnal võib öelda, et kaheraamiliste akendel on sellised probleemid üldjuhul harvemini esinevad. Seda põhjusel, et kahe raami vahel ühtlustub välistemperatuur ja pidurdub jahutava tuule toime enne sisemist aknaraami.

Vaatamata sellele ei ole standardne kaheraamiline „soome aken” siiski soojapidavam kui „saksa aken”.

Üheraamilised „SAKSA aknad”

„Saksa aknetüübi” täiustamisel on oluliselt lihtsam ja ka soodsam pakkuda kõrge soojapidavusega aknatooteid. Küllap seetõttu kasutavad tulevikus lisaks Kesk-Euroopa ka Skandinaavia energiasäästlike hoonete ehitajad üha rohkem just „saksa tüüpi” passiivaknaid.

 

Kasutus ja hooldamismugavuselt ei ole paraku „saksa akendele” vastast. Seetõttu kasutabki hinnanguliselt 90% kogu Euroopa turust just seda aknaliiki. „Saksa tüüpi” on lisaks ka veel enamik PVC ning alumiiniumaknad.

Kuna akna avamisfunktsioonid toimuvad kõik sissepoole, siis on üheks eeliseks kindlasti asjaolu, et mikro- kui tavatuulutuse asendis akna saab jätta avatuks igasuguse ilmaga, sest vihm ei saja kunagi sisse ning tuul ei mõjuta akent samuti.

Pesemiseks on akent väga mugav kasutada, ühe lingiliigutusega avaneb see toa poole. Ühe aknaklaasi puhastamine võtab ka oluliselt vähem aega. Kaheraamilisel on aga klaase kokku kaks.

Lisaks on selle aknatüübiga võimalik saavutada soojusisolatsiooni tipptulemusi. Enamik Euroopas toodetavatest passiivakendest on põhiliselt just „saksa tüüpi”. Ka müraisolatsiooni osas on siin lihtne väga häid lahendusi pakkuda.

Seega on „saksa aknatüüp” pigem mugava ja praktilise inimese eelistus.

 

Rääkides „saksa akna” klaasi sisepinna alaservale tekkivast kondensaadi probleemist on üldjuhul siiski tegu odavamate ning külmemate akendega ja/või klaaspakettidega. Odavama lahendusena kasutatav klaaspaketi alumiiniumist vaheliistu soojusjuhtivus on väga suur ning tulenevalt sellest on aknas tervikuna kõige külmem just klaaspaketi serva piirkond.  Uusehitustest, kus on palju niiskust, tekib kondensaat üsna kergesti aknaklaasi alaserva piirkonda, sest allpool on alati veidi külmem kui üleval. Seinamaterjalid nagu Fibo, Aeroc, betoon jne materjalid imavad enesesse ehituse käigus suures koguses niiskust, mis külmal perioodil hakkab jahedamatele pindadele kondenseeruma. Selliste hoonete kuivamisprotsess võib kesta 3-5 aastat, kuni hoone lõpliku kuivamiseni. Liigne niiskus on kahjulik lisaks akendele ka kõikidele ehituskonstruktsioonidele. Sellist olukorda aitab vältida juba ehitusaegne kütte ja ventilatsiooni sisse lülitamine ning õhuniiskuse kogujate kasutamine nii ehitus-sisetööde perioodil, kui ka hiljem. Abi on ka hoones mõnede akende mikro- või tavaventilatsiooni asenditesse viimisel nii, et tekiks ruumide ventileerimine ja niiskus saab ruumidest akna kaudu väljuda. Peab vaid jälgima, et akende kaudu on mõistlik ventileerimist kasutada teatud külma temperatuurideni ning hoone samaaegne kütmine peab olema tagatud.

Kindlasti ei teki kütte, ventilatsiooni ja õhukuivatite õige kasutamise korral „saksa akendel” kondensaadist tulenevaid kahjustusi. Puitmajade, vanemate- ja/või kuivade hoonete akende paigaldamisel tavaliselt selliseid kondensaadi probleeme ei teki, sest seal puudub märgadest ehitustöödest tingitud ülemäärane niiskus.

Et aknad ja muud ehituskonstruktsioonid säiliksid ehitusperioodil, kui ka ekspluatatsioonis kahjustusteta, ei tohiks püsivalt ruumide suhteline niiskus ületada 40-50% ja lühiajaliselt 60%.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et, „saksa tüüpi” akendel tekib kergemini külmal ehitusperioodil kondensaadi ladestumine akna sisepinnale vaid juhul, kui hoone on umbne, niiske, ilma küte- ja ventilatsioonisüsteemita ning puudub ka liigniiskuse eraldamise seade.

 

Kui hoonele on projekteeritud tippsoojapidavad aknalahendused, tagatud on korralik ventilatsioon, kõrgkütte soojus on suunatud akendele ning ka ehitusaegsele kui -järgsele liigniiskuse eraldamisele on tähelepanu pööratud, siis ei teki „saksa akende” pinnale ka kondensaati.

 

Tihti piisab ka ainult heast ventilatsioonist. Kuid siinkohal tuleb jälgida, et kütteperioodil, kus õhk on kuiv ja õhuvahetus ülearu kiire, võivad liigselt kuivada ülemised hingamisteed ning see pole tervisele parim. Õhuvahetuse kiirus ruumis ei peaks olema üle ühe korra tunnis.

Kindlasti ei sobi ekstreemsete tuulte meelevallas olevate põrandani (põranda lähedal on temperatuur kõige madalam) ulatuvate aknapindade soojendamiseks madalatemperatuuriline põrandaküte. Sel juhul tuleks kasutada põrandasse nn uputatud kõrgkütte lahendusi akende alaserva soojendamisel.

 

Kalesi aknatehas valmistab ja turustab eriti hea soojusisolatsiooniga puit- ja puit-alumiiniumaknaid. Pakume 68mm paksuse standardse aknalahenduse täiustamise tulemusel saavutatud passiivaknaid, mille soojusjuhtivus on U-0,82 W/m²K.

Tulemus on arvutatud kasutades Euroopa Liidus kehtivat arvutusmeetodit EN10077.

 

Vaata ka teisi Kalsesy lahendusi: http://www.Kalesi.ee/aknad.htm

Soojapidavuse lahendused leiad siit: http://www.Kalesi.ee/arhitektile.htm

Õigeid valikuid soovides!

Eerik Kirs
Kalesi aknad ja uksed