Eesti   Inglise   Vene
Kaisa Haldus OÜ
E-post: info@kalesi.ee

Liitu uudiskirjaga

Captcha Image

KONDENSATSIOON AKNAKLAASIDE VÄLISKÜLJEL. HEA VÕI HALB?

Kes meist poleks märganud uduseks tõmbunud aknaklaase. Vahel muutuvad uduseks akende sisepinnad, siis jälle välispinnad. Millest kondensatsioon tekib ja kas selle pärast peaks ka muret tundma?

Kondensatsioon akende siseküljel

Kondensatsioon akende välisküljel
Kondensatsioon akende välisküljel
Kondensatsioon akende välisküljel
Kondensatsioon akende välisküljel

Akende nn higistamine tekib enamasti olukorras, mil temperatuurid kahel pool akent on erinevad. Mida soojem on õhk, seda rohkem seob see niiskust. Seetõttu võibki talvekuudel, mil siseõhu suhteline niiskus on kõrge ja välistemperatuur madal, märgata aknaklaaside sisepinna alaosale (kuna aknaklaasi alaosa on külmem kui ülaosa) kondenseerunud õhuniiskust. Loomulikult aitavad kondensatsiooni tekkele kaasa akende tagasihoidlikud soojusisolatsiooni omadused, aknaid soojendavate küttekehade puudumine, vilets ventilatsioon, klaaside vahel kasutatav kõrge soojusjuhtivuse näitajatega alumiiniumist eraldusliist ning ehituskonstruktsioonist tingitud liigne niiskus (kergplokkidest laotud või betoonist valmistatud hooned võivad teatud oludes kuivada kuni viis aastat).

Kondensatsioon akende välisküljel

Kevadel, suvel ja sügisel võib aga päikesepaistelistel hommikutundidel kondensatsioon tekkida hoopis akende välispinnale, mil soojem ja niiskem õhk jäävad hoonest väljapoole. Sellist nähtust täheldatakse siis, kui temperatuur õues tõuseb kiiremini kui akna välimise klaasi temperatuur.

Tänapäevased aknad on sageli väga hea soojusisolatsiooniga ja nii tekib kondensatsioon akna väliküljel kergemini just parema soojapidavusega klaaspakettide kasutamise korral. Selliste aknaklaaside madala soojusjuhtivuse tõttu ei kandu hoone sisemine soojus kuigi hästi edasi välimisele klaasile ja see jahtub öisel ajal olulisel määral. Hommikuste välisõhu temperatuuride tõustes ei suuda akna välisklaas suurest mahumassist tingituna piisavalt kiiresti soojeneda jäädes õhutemperatuurist madalamaks ning välisõhu niiskus kondenseerubki välisele külmale pinnale. Kondensatsioon taandub enamasti 30-60 minuti jooksul, mil klaasi ja välisõhu temperatuurid ühtlustuvad, muutes aknaklaasid taas kirkaks.

Siseruumide madala temperatuuri korral langeb aknaklaasi väline temperatuuri öösel veelgi enam ning kondensatsiooni tekkimine on siis veelgi lihtsam.

Tähelepanu! Kondensatsioon tekib nii kahe- kui kolmekordsete klaaspakettidega akende välispindadele.

Kolmekordne klaaspakett ei tähenda alati, et tegu on parema soojusisolatsiooniga kui kahekordsel. Vaid siis kui kolmekordse klaaspaketi klaasid on üksteisest vähemalt 15-20mm kaugusel ja välimine kui ka sisemine klaas on selektiivsete omadustega ning klaaside vahel olev õhk on asendatud mõne õhust raskema gaasiga (enamasti argoon), võib tegu olla kõrgeklassiliste soojusisolatsiooni näitajatega toodetega.

KOKKUVÕTTEKS

  • Kui kondensatsioon tekib akna välisküljele, on see märk sellest, et olete soetanud energiasäästlikud aknad ja muretsemiseks pole põhjust.
  • Kui kondensatsioon tekib akna siseküljele, võite samuti oma akende kvaliteediga rahule jääda. Küll aga võiksite vabastada aknalauad õhu liikumist takistavatest esemetest, võimalusel juhtida küttekehade soojuse akende sisepindadele ning pisut järele aidata ka hoone ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsioon aitaks siseõhus sisalduvat niiskust paremini hoonest välja juhtida ning toaõhu soojust paremini akende pindadele suunata. Nii paraneb tervikuna kogu hoone sisekliima ja CO² sisaldust on võimalik kõikides hoone osades hoida normidele vastavana. Ehitusjärgsel perioodil (kergplokkidest, kividest või betoonist ehitatud hoonete korral) on soovitatav kasutada õhuniiskuse eraldamiseks mõeldud õhukuivateid.

Õigeid valikuid soovides!

Eerik Kirs
Kalesi aknad ja uksed