Eesti   Inglise   Vene
Kaisa Haldus OÜ
E-post: info@kalesi.ee

Liitu uudiskirjaga

Captcha Image

Miks tekib KONDENSAAT AKENDEL?

Ruumi õhuniiskus peab olema suhteliselt kõrge, enne kui keha tunneb ebameeldivust

Täpseks õhuniiskuse määramiseks toas ei ole kingipoest ostetud seadmed piisavalt head. Ka te ise ei ole hea mõõdupuu, et otsustada niiskustaseme üle toas. Inimkehal on sageli täiesti vale arusaamine niiskusest ja selle tajumist takistavad tihti ka teised faktorid, nagu näiteks tolm jms. Soovitatav  on kasutada professionaalset hügromeetrit.

Kondensaat aknaklaasil ei ole midagi uut

Kui teie majal on kahe- või kolmekordse klaasiga aken,  ühe või kahe raamiga klaaspakettaken, siis on teil tavaline hea aken. Ükskõik millist akent kasutada ja ka hoolimata sellest, et mõnda klaasi nimetatakse klaaspaketiks või energiasäästlikuks klaasiks, on aknaklaas siiski kõige halvemini isoleeritud seina osa.

Erinevatel standardsetel aknatüüpidel on enamasti sarnase soojusisolatsiooniga klaaspaketid. Kondensaadi (auru) probleem võib ebasoodsates tingimustes tekkida kõikide akende klaasidel.

Kui kahe raamiga akna klaaside vahel kondenseerub õhuniiskus välise aknaraami klaasi sisepinnale on õhuvahetus (ventilatsioon) klaaside vahel ebapiisav.

Kui üheraamilise akna klaaside vahel (klaaspaketi sees) tekib kondensaat, on selle põhjuseks kehva hermeetilisusega klaaspakett ja  see tuleks välja vahetada. Kui aknaklaasi sisepinnal tekib kondensaat ja/või jää, on üheks põhjuseks liigniiske toaõhk. Artikkel käsitlebki viimast juhtumit.

Aknaklaasi temperatuuri saab aidata tõsta

Enamikel juhtudel saame ise hoida temperatuuri klaasi siseküljel võimalikult kõrgena. Esmalt peaks proovima paranda ruumi õhuringlust (ventilatsiooni). Seda saab teha õhuklappide või ka akende avamisega tuulutusasendisse (mikrotuulutus).
Samuti tuleks võimaldada soojusallikast tõusval soojal õhuvoolul mööda klaasi üles liikuda. Kui akende alla on paigutatud küttekehad (põrandaküte ei ole piisav), ei tohiks olla takistusi sooja õhu liikumisel ülespoole akende poole. See tähendab, et aknalaudade paigaldamisel tuleks need paigaldada selliselt, et need ei takistaks sooja õhu liikumist otse üles akna pinnale. Mõnel juhul paigaldatakse aknalauad selliselt, et akna ja seina vahele jäetakse õhuvahe või freesitakse pilud aknalaudadesse sooja õhu liikumise tagamiseks võimalikult akna sisepinna lähedale.
Vältida tuleks ka kardinaid, mis takistavad sooja õhuvoolu liikumist mööda akent ülepoole.

Klaas toimib vee eraldajana, kui toaõhk on liiga niiske

Akende kõige külmem osa on aknaraamis asetsev klaaspaketi serv. Tingituna ruumiõhu konvektsioonist on akende alaosas temperatuur alati veidi madalam. Selleks, et külmaga klaaspaketi sisepinna alaservale kondensaati ei tekiks, kasutatakse klaase siduva alumiiniumliistu asemel plastikust või ka muudest komposiitmaterjalidest vaheliiste, mis juhivad soojust oluliselt halvemini. See väheneb tunduvalt niiskuse kondenseerumist, ent külmal perioodil ei suuda liistud ilma kütte- ja ventilatsioonisüsteemide abita kondensaadi tekkimist täielikult vältida. Piisava külma korral kondensaatvesi jäätub akende sisemisel alaserval. Hiljem, kui jää sulab, voolab vesi raamide ja lengide vahele või mujale soovimatutesse kohtadesse. Puidust aknaraamide viimistlusele võib liigniiskus põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Kondensaatvee pääsemisel aknaraami nurgatappide vahele võib aga niiskus jäätudes põhjustada nende lahti paisumise ning rikkuda kogu aknakonstruktsiooni.

Pikaajalise kondensaadi ning puuduliku kütte ja ventilatsioonita ruumis võib tekkida ka hallitus nii plastik- kui puitakende raamidele. Kui PVC-akendelt on võimalik hallitus suhteliselt lihtsasti eemaldada, siis puitaknal tuleb aga mõnikord raamide ja lengide sisepind uuesti viimistleda.

Eriti tuleks ruumide sisekliima järele valvata ehituseperioodil, mil suhteline õhuniiskus ei tohiks ületada 60 protsenti. Pealegi on liigniiskus kahjulik mitte üksnes akendele, vaid ka kõikidele teistele ehituskonstruktsiooni osadele, rääkimata viimistlusest ja sisustusest laiemalt.
Liigniiskus on sagedane probleemide põhjustaja uusehitiste korral, kus märgsegu või liimiga ehitatakse seinu poorsetest ehitusmaterjalidest nagu Fibo ja Aeroc seinablokid või kasutatakse betooni, mis  ehituse käigus seob enesesse suurel hulgal niiskust.
Hoonete täielik kuivamine sõltuvalt küttesüsteemist, ventilatsioonist, välisseina- ning isolatsioonimaterjalidest võib mõnedel hinnangutel kesta 3-5 aastat.

„Minu juures kondenseerub, aga naabri juures mitte.”

Võimalik, et olete märganud, kuidas teie juures kondenseerub niiskus akendele rohkem kui naabri juures. Erinevuse põhjuseks on peamiselt niiskem õhk selles korteris või toas, kus kondensaat esimesena tekib. Erinevuse võivad põhjustada ka klaaspakettide erinevad servade temperatuurid.
Üllatuslikult võib kondensaat tekkida uutel, äsja paigaldatud akendel, samas kui mäletate, et vanadele akendele kondenseerus niiskus märgatavalt vähem.
See võib muuhulgas tähendada, et uued aknad on tunduvalt tihedamad kui vanad ning korteri tuulutus on tegelikult muutunud palju halvemaks pärast seda, kui vanad, õhku läbilaskvad aknad välja vahetati.

Jää võib murda mägesid

Oluline on vältida kondensaati ja jää tekkimist, sest me teame juba lapsepõlves õpitust, et jää võib mägesid murda.
Kondensatsioonivesi voolab klaasiliistu nurkadest aknaraami sisse ning kogu alumine raamiosa muutub niiskeks. Hiljem murrab jää nurgatapid liimist lahti. Kui vesi ka ei jäätu, siis kahjustab see ikkagi puitu ja raami töödeldud pindu.

Ehitusnormidele vastava ventilatsiooni korral ei teki liiga kõrget õhuniiskust

Vastavalt ehitusseadusele peavad kõikides uutes korterites ja majades olema igas toas õhuklapid, avatavad aknad või piisav õhuvahetus. Köögis ja vannitoas peavad õhuklapid olema ühendatud sundventilatsiooni süsteemiga, mis lõpeb katusel. Õhuklapid peavad olema avatud toitu valmistades või näiteks duši all käies või pesu pestes. Selliste tegevuste ajal tekib ruumis tavapärasest enam niiskust. Õhuklappe ei tohi sulgeda enne, kui kondensaat on jälle akendelt kadunud. Sageli on peale duši all käimist või toiduvalmistamist vaja lisaks ruumi akende kaudu õhutada või panna ventilaator tööle kõige kiiremal režiimil. Kõige parem on hoida õhuklapid kogu aeg avatuna. Pliidi kohal peab olema mehaaniline väljatõmme. Korterelamusse, kus ülemistes korterites on sageli halb loomulik väljatõmme, tuleks kõikidele korrustele paigaldada ühine mehaaniline äratõmme.

Kondensatsiooni võimalikud esmased tekkepõhjused

Kui korteris on kondensatsiooniprobleemid, tuleb hakata uurima vea põhjust. Kas näiteks köögi ja vannitoa õhuklapid on avatud? Kas väljatõmme nende kanalite kaudu on kuidagi takistatud? Kas korteris toodetakse liiga palju niiskust? Kas kasutatakse õhuniisutajat? Kas korteris pestakse või kuivatatakse pesu? Riiete pesemiseks ja kuivatamiseks tuleks kasutada selleks eesmärgiks ehitatud ruumi. Vältida tuleks üleliigset õhuniisutajate kasutamist. Kui loomulik äratõmme on halb, tuleks võimaluse korral monteerida mehaaniline äratõmme või paigaldada normidele vastav ventilatsioonisüsteem. Soovitatav  on paigaldada soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat.

Kuidas valida õige aken, loe siit.

Õigeid valikuid soovides!

Eerik Kirs
Kalesi aknad ja uksed